Õpikutest:
Diferentsiaalvõrrandite süsteemi lahendamise õppimise põhiõppevahenditeks on
J. Sikk, H. Vallner, Diferentsiaalvõrrandid Tartu 2012 leheküljed 38 - 46.
Täiendavalt võib kasutada
N.Piskunov, Diferentsiaal- ja integraalarvutus II. Tallinn 1983 lk. 102 - 114.
A. Lõhmus, I. Peterson, H. Roos, Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. 1982.
A. Pedas, G. Vainikko, Harilikud diferentsiaalvõrrandid. Teooria, Näiteid, Ülesandeid. Tartu Ülikooli Kirjastus 2011
G. F. Simmons, Differentical equations with applications and historical notes. 1991.
G. James, D. Burley, D. Clements, Modern Engeneering Mathecs, 2007.
Õpieesmärk:
Käesolev õpiobjekt on esmajoones mõeldud neile üliõpilastele, kellel ei õnnestunud diferentsiaalvõrrandite kontrolltööd sooritada.
Diferentsiaalvõrrandite kursus on jaotatud kolme ossa: 1) esimest järku diferentsiaalvõrrandid, www.difvorrand1.weebly.com, 2) teist ja kõrgemat järku diferentsiaalvõrrandid, www.difvorrand2.weebly.com ja 3) diferentsiaalvõrrandite süsteemid, (käesolev õpiobjekt), www.dvsusteem.weebly.com. Igas osas tuleb õppida lahendama vastavat tüüpi diferentsiaal-võrrandeid. Diferentsiaalvõrrandite tüüpe ja nende lahendamist esmalt õppige esimesest õpikust (vajadusel ka teistest) ja www.moodle.e-ope.ee `st. Siin sisenege: Eesti Maaülikool, Tehnika Instituut.
Siinses õpiobjektis õppige alajaotusi ja lahendage seal olevaid ülesandeid ning kontrollige oma lahenduste õigsust.
Selle osa materjalide läbi töötamisel on eeldatud, et õppisite enne seda ka punktides 1) ja 2) öeldut. Kui tunnete, et ülesannete lahendamine on saanud selgeks, siis sooritage (uuesti) kontrolltöö (test).
Aine eeldusoskused:
Aine eeldab matemaatilises analüüsis õpitud määramata ja määratud integraalide arvutamise oskust, ka diferentsiaalarvutuse oskust. Peab tundma ka algebrast õpitud lineaarsete võrrandi süsteemide lahendamist.
Eelmine / Järgmine
Diferentsiaalvõrrandite süsteemi lahendamise õppimise põhiõppevahenditeks on
J. Sikk, H. Vallner, Diferentsiaalvõrrandid Tartu 2012 leheküljed 38 - 46.
Täiendavalt võib kasutada
N.Piskunov, Diferentsiaal- ja integraalarvutus II. Tallinn 1983 lk. 102 - 114.
A. Lõhmus, I. Peterson, H. Roos, Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. 1982.
A. Pedas, G. Vainikko, Harilikud diferentsiaalvõrrandid. Teooria, Näiteid, Ülesandeid. Tartu Ülikooli Kirjastus 2011
G. F. Simmons, Differentical equations with applications and historical notes. 1991.
G. James, D. Burley, D. Clements, Modern Engeneering Mathecs, 2007.
Õpieesmärk:
Käesolev õpiobjekt on esmajoones mõeldud neile üliõpilastele, kellel ei õnnestunud diferentsiaalvõrrandite kontrolltööd sooritada.
Diferentsiaalvõrrandite kursus on jaotatud kolme ossa: 1) esimest järku diferentsiaalvõrrandid, www.difvorrand1.weebly.com, 2) teist ja kõrgemat järku diferentsiaalvõrrandid, www.difvorrand2.weebly.com ja 3) diferentsiaalvõrrandite süsteemid, (käesolev õpiobjekt), www.dvsusteem.weebly.com. Igas osas tuleb õppida lahendama vastavat tüüpi diferentsiaal-võrrandeid. Diferentsiaalvõrrandite tüüpe ja nende lahendamist esmalt õppige esimesest õpikust (vajadusel ka teistest) ja www.moodle.e-ope.ee `st. Siin sisenege: Eesti Maaülikool, Tehnika Instituut.
Siinses õpiobjektis õppige alajaotusi ja lahendage seal olevaid ülesandeid ning kontrollige oma lahenduste õigsust.
Selle osa materjalide läbi töötamisel on eeldatud, et õppisite enne seda ka punktides 1) ja 2) öeldut. Kui tunnete, et ülesannete lahendamine on saanud selgeks, siis sooritage (uuesti) kontrolltöö (test).
Aine eeldusoskused:
Aine eeldab matemaatilises analüüsis õpitud määramata ja määratud integraalide arvutamise oskust, ka diferentsiaalarvutuse oskust. Peab tundma ka algebrast õpitud lineaarsete võrrandi süsteemide lahendamist.
Eelmine / Järgmine